Reovesi saabub tarbijatelt mööda isevoolse olmekanalisatsiooni torustikuvõrku kahte pumbajaama (Ranna tn 22A ja Sõtke tn 1B), kust see suunatakse survekollektorite kaudu reoveepuhastisse. Nii olmekanalisatsiooni kui ka veevärgi magistraaltorustike võrgud on paigaldatud kogu Sillamäe linna territooriumile.
Enamik isevoolukanalisatsiooni võrke ehitati 30-50 aastat tagasi, kohati olid need kahjustatud ja väga amortiseerunud. Seda kinnitasid uuringud, mille käigus oli kaamera ja spetsiaalsete seadmete abil teostatud võrkude ülevaatus. Sademevee saabumine ja infiltratsioon võrkudes ületas 40%.Üksikutel torustike lõikudel toimusid perioodiliselt reovee ärajuhtimise peatamised (ummistused) võrkude defektide tõttu.
Ummistuste kõrvaldamiseks tuli küllaltki tihti teostada kanalisatsioonitorustike puhastust. Olukorra parandamiseks vahetati kuni 2015. aastani projekti „Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” raames üle 26 km isevoolse olmekanalisatsiooni magistraalvõrke, 1,4 km survekanalisatsiooni ja teostati vaatluskaevude remonte. Võrkude hoolduseks soetati torustike survepesumasin mitmete lisafunktsioonidega.
Pumpla Ranna 22A on ette nähtud Sillamäe mikrorajooni ja kesklinna (kuni Sõtke jõeni) tarbijatelt saabuva reovee kogumiseks, selle eelnevaks puhastamiseks prügist ja pumpamiseks reoveepuhastisse. Prügist puhastamine toimub kahe võre abil. Tavarežiimis töötab pidevalt üks võre, teine on reservis. Prügi kogutakse võredelt konteineritesse ning veetakse prügilasse. Peale võresid suunatakse reovesi pumplas asuvatesse kogumismahutitesse.
Kogumismahutitest pumbatakse pumpade abil reovesi reoveepuhastisse. Aastatel 2011-2012 teostati projekti „Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” raames pumpla rekonstrueerimine: tehti hoone ehituskonstruktsioonide kapitaalremont ja ruumide ümberplaneerimine, kogumismahutite kapitaalremont, vahetati kõik torustikud, sulgarmatuur, üks võre, ülejäänud seadmed ja elektrivarustussüsteem, paigaldati seire- ja automaatjuhtimissüsteem. Sõtke jõe ja Soome lahe saastamisohu vähendamiseks ehitati pumpla kõrvale avariimahuti mahuga 200 m³.
Pumpla Sõtke 1B on ette nähtud Sõtke jõe rajoonis asuvatelt teenuste tarbijatelt saabuva reovee kogumiseks ja pumpade abil pumpamiseks reoveepuhastisse. Pumpla töötab automaatrežiimis. Aastatel 2011-2012 ehitati projekti „Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” raames uus pumbajaam olemasoleva pumpla lähedale. Pumplatest juhitakse reovesi survekollektorite kaudu (rõhu all) puhastisse.
Pumplast Ranna 22A on rajatud kaks paralleelset kollektorit. Pidevalt töötab üks torustik. Pumplast Sõtke 1B on rajatud torustikud, mis liituvad pumplast Ranna 22A tulevate kollektoritega. Kahest survekollektorist üks on ehitatud ammu ja on tunduvalt amortiseerunud, aga teine on ehitatud aastatel 1996-97 ja on heas tehnilises seisundis. Aastatel 2011-2012 rajati projekti „Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” raames uued survetorustikud pumplast Sõtke 1B ning kuni 2014. aastani vahetati välja 1,3 km survetorustikku pumplast Ranna 22A.
Puhasti on ette nähtud linna ja ettevõtete reovee bioloogiliseks puhastuseks. Reovee puhastust teostatakse Soome lahe saastamise vältimise eesmärgil. Aastatel 2011-2013 ehitati projekti „Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” raames uued puhastusseadmed, mis asuvad endisel territooriumil ja hõlmavad väiksemat pindala. Aastatel 2014-2015 ehitati täiendavalt uue puhasti väljundil filterseade hõljuvainete sisalduse vähendamiseks puhastatud reovees.
Vastavalt käesolevale projektile on puhasti tootlikus on 5300 m³ ööpäevas. Reovesi saabub puhasti vastuvõtukambritesse pumplatest või isevoolselt tööstusplatsilt ja „haiglalinnakust“ – Lev Tolstoi tänava piirkonnast.
Pärast suunatakse reovesi liivapüünistesse (2 tk) liiva eraldamiseks. Liiv kogutakse konteineritesse ning transporditakse prügilasse. Pärast liivapüüniseid suunatakse reovesi akumulatsioonimahutitesse, kust see sattub spetsiaalselt varustatud betoonreservuaaridesse (SBR), kus toimub reovee bioloogiline puhastus „nitrifikatsioon – denitrifikatsioon“ skeemi järgi, setitamine, dekantatsioon ja jääkmuda eemaldamine. Kõik reovee puhastuse staadiumid toimuvad ühes mahutis üksteise järel automaatrežiimis.
Korraga töötab 2 SBRi. Fosfori sisalduse vähendamiseks reovees lisatakse puhastusprotsessi käigus raudsulfaadi lahust doseerimispumpadega spetsiaalsest mahutist. Õhku aeratsiooniks SBRi pumbatakse kompressoritega. SBRist setitatud heitvesi juhitakse filterseadmetele ning pärast filtreerimist heitvesi suundub isevoolselt kollektori kaudu Soome lahte. Setitatud heitvee suure koguse korral see pumbatakse lahte pumpade abil. Pumbad on paigaldatud pumbajaama, mis asub puhastist heitvee väljundil. Puhastatud heitvett kasutatakse ka tehnoloogilisel eesmärgil. SBRist pumbatakse sete tihendajatesse, kust see suunatakse veetustamissõlme. Veetustamine toimub kahe tigupressi abil. Veetustamise paremate tulemuste saavutamiseks lisatakse koagulandi lahust. Veetustatud sete kompostitakse ja ladustatakse mudaväljakutele ning hiljem veetakse prügilasse või kasutatakse põllumajanduses. Tööstusplatsilt lubamatute parameetritega reovee saabumise korral suunatakse see avariimahutisse, kus toimub selle neutraliseerimine ning edaspidi suunatakse reovesi puhastusele. Puhastusseadmetel on olemas reoveevastuvõtusõlm purgimisautodele. Heitvee sekundaarsoojust kasutatakse ehitatud hoone kütmiseks, milles paikneb osa tehnoloogilisi seadmeid, dispetšeriruum, labor ja garaaž.