Sillamäe linna joogiveeallikaks on põhjavesi Voronka ja Gdovi põhjaveekihist. AS Sillamäe-Veevärk põhjavee veevõtu teostamiseks on 19 puurkaevu. 11 puurkaevu töötavad pidevalt, 8 puurkaevu on reservis. Kõik puurkaevud on varustatud pumpade, veearvestitega ning neile on paigaldatud veetase mõõteseadmed.
2011÷2015 projekti „Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine” raames rekonstrueeriti 13 puurkaevu: paigaldati uued pealisehitised ja taastati aiad puurkaevude ümber, vahetati seadmed, torustikud ja elektrivarustussüsteem, monteeriti seire- ja automaatjuhtimissüsteem ning vee kloorimisseade.
Haiglalinnakus asuvale puurkaevule (nr 8) paigaldati joogivee kogumismahuti, raua eemaldamisseade (filterseade) ja vee ultraviolett-töötlusseade. Puurkaevudest võetava joogivee üldmaht on 600-800 tuh m³ aastas. Joogivett antakse puurkaevudest mööda torustikke, millest suurem osa on välja vahetatud läbiviidud projekti raames, kahte tõstepumbajaama: mikrorajooni ja keskpumplasse. Puurkaevust nr 8 joogivett antakse otse tarbijatele minevatesse magistraalvõrkudesse.
Keskpumpla (Ak.Pavlovi tn 12B) ja mikrorajooni pumpla (Viru pst 39B) on ette nähtud rõhu tõstmiseks, joogiveest liigse raua eemaldamiseks ja nõutavate parameetritega joogivee andmiseks Sillamäe kesklinna ja mikrorajooni tarbijatele. Keskpumplast on võimalik joogivee andmine osale mikrorajooni tarbijatele. Iga jaama tavaline joogivee kulu on 800-1200 m³ päevas. Töörõhk torustikes, mille mööda joogivesi saabub tarbijatele, moodustab madalrõhutsoonis 2,5-3,0 bar, kõrgrõhutsoonis – 4,2-4,5 bar.
Puurkaevudest saabub joogivesi esialgu pumplate filterseadmetesse, kus toimub gaaside ja liigse raua eemaldamine veest. Pärast filtrite läbimist koguneb puhastatud joogivesi poolallmaa mahutitesse (reservuaaridesse). Keskpumplas on kolm reservuaari üldmahuga 3 x 500m³ = 1500m³. Mikrorajooni pumplas on kolm reservuaari üldmahuga 1 x 500m³ + 2 x 250m³ = 1000m³. Filtrite pesemise, peatamise või remondi ajal on ette nähtud joogivee andmine puurkaevudest otse reservuaari, filterseadmest mööda minnes.
Reservuaaride joogivesi tarnitakse rõhku tõstvate pumpade abil ja pärast ultraviolettkiirgusseadmete läbimist tarbijatele veevärgi magistraalvõrkude kaudu. Tavaliselt töötab igas pumplas üks tõstepump madalrõhutsoonis ja üks tõstepump kõrgrõhutsoonis. Vees olevad gaasid eemaldatakse enne filtreid paigaldatud spetsiaalsete seadmete abil ning suunatakse atmosfääri. Kogunev rauasete eemaldatakse perioodiliselt filtritest. Sette eemaldamiseks pestakse filtrid joogiveega, mis võetakse reservuaaridest tulevast torustikust. Pärast filtrite pesemist heidetakse pesemisvesi kanalisatsiooni. Filtrite töö ajal antakse neile õhku spetsiaalse seadme abil, aga pesemisel kompressoriga. Kõik filtreerimissüsteemi seadmed töötavad automaatrežiimis. Filtri pesemine toimub ettemääratud ajal. Filtreerimissüsteemis on olemas joogivee kloorimisseade. Tarbijatele minevates veevõrkudes hoitakse rõhku automaatselt. Võrku antava joogivee kulu mõõdetakse pumplates paigaldatud veearvestitega. Reservuaarides mõõdetakse joogivee tasemeid nivoomõõturitega või vaateklaaside järgi.
2011÷2015 projekti „Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” raames teostati tõstepumplate rekonstrueerimine: viidi läbi siseruumide ümberplaneering ja hoonete ehituskonstruktsioonide kapitaalremont, teostati reservuaaride uus hüdroisolatsioon ning nende kapitaalremont, vahetati välja kõik torustikud, sulgarmatuur, elektrivarustussüsteem ja -seadmed, monteeriti seire- ja automaatjuhtimissüsteem, paigaldati vee ultraviolett-töötlusseadmed, teostati filterseadmete vahetus. Keskpumplas paigaldati dispetšerpunkti seadmed, mille abil toimub veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi töö kontroll. 2021.aastal keskpumplasse oli paigaldatud diiselgeneraator. Selle paigaldamine võimaldab jätkata pumpla tööd elektri katkestamisel.
Magistraaltorustike võrgud, mille mööda tõstepumplatest antakse joogivett tarbijatele, on paigaldatud üle kogu Sillamäe linna territooriumi. Enamus võrke olid rajatud 30÷50 aastat tagasi ja olid väga amortiseerunud. Võrkudes olid veekaod kuni 30%. Kadude vähendamiseks tuli pidevalt tegeleda lekete otsimisega ning teostati torustike remonte. Võrkude pikaajalise kasutamise tõttu tekkis nendes sette ladestumine. Võrkudes rõhu kõikumise tõttu sattusid perioodiliselt need ladestused tarbijatele, mis halvendas joogivee kvaliteeti ja põhjustas etteheiteid. Olukorra parendamiseks vahetati kuni 2015. aastani projekti „Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine” raames välja üle 23 km magistraaltorustikke koos sulgarmatuuriga ning teostati vaatluskaevude remont. See võimaldas vähendada kuni 10% veekadusid võrkudes ning ladestusi torustikes.
Selleks, et tulevikus vähendada võrkudes võimalike ladestuste kogust, teostatakse kord nädalas magistraaltorustike pesemist. Võrkudes ning pumplates teostatakse regulaarselt tarbijatele antava joogivee kontrolli, sh ka vastavust mikrobioloogilistele näitajatele. Selleks, et mikrobioloogilised näitajad vastaksid normatiividele, teostatakse kaks korda aastas reservuaaride ja magistraaltorustike töötlemist kloori sisaldavate reagentidega.
